finnish russian estonian english latvian
Prokasta

Arveldamine

Arveldamine > E-booklet

Puudulikud või ebatäpsed märkmed arvel

Müüja arve, mis ei vasta tegelikke asjaolu märkemid, ei anna ostjale maha arvestamis võimalust. Näiteks, kui müüja paneb arvele makstava käibemaksu, kuigi teda ei ole märgitud käibemaksukohustlaste registrisse, arve märkmetest hoolimata ostjal ei ole maha arvestamis õigust. Kui aga selgub, et ostja ei ole võinud teada müüja rikkumisest ja müük on tavaliselt sarnases olukorras maksustatav, võib ostja saada ”hea usu” põhimõttel ostu arvest maha arvestamis õiguse.

Maksuamet võib nõustuda mahaarvestamisega, isegi kui maksukohustlasel ei ole arve sisu nõuetele vastavat arvet,  kui maksukohustlane muul viisil suudab tõestada, et tal on õigus mahaarvestamiseks.

Kuna Y-tunnus määrab ettevõtja, ostja saab teha mahaarvestuse arvelt, kus müüja nimes on trükiviga, kirjutus-või tähestik erineb ettevõtlus-ja ühenduse süsteemis olevast nimest, müüja nimest puudub mõni osa või müüja aadress on puudulik.

Trükiviga või samaväärne väike viga ei mõjuta ostja maha-arvestamis õigust, kui ostja ostab kauba maksustattavasse majandustegevusse ning se ei kuulu maha-arvestus piirangu alla. Näiteks kui ühikuhinnas on viga, aga arve lõppsumma on õige, ostjal on maha-arvestus õigus. Sellises olukorras ostja ei pea küsima müüjalt uut arvet.

Maksuamet võib aksepteerida ka maha-arvestamise juhul, kui tegemist on väikeste sularaha ostudega, mille puhul tehnilised tingimused ei võimalda arve saamist. Sellised on näiteks parkimisautomaatidessa makstavad parkimistasud.

Kui müüja on rakendanud kasutatud kaupade või kunsti-, antiik-ja kollektsiooniesemete maksumäära (marginaaliverotusmenettelyä), ostjal ei ole mahaarvamis õigust.

Ostjal on soovitatav kontrollida müüja käibemaksukohustlus oma mahaarvestamise kindlustamiseks.  Seda saab kontrollida YTJ-infosüsteemist  või telefoni teel maksuameti teenindusnumbril.

[^Top^]

Arvete reeglitesse tulnud muudatused 2013

Käibemaksuseadust (arvonlisäverolaki) muudeti arvete direktiivi (laskutusdirektiivi) kohaselt. Muutused jõustuvad 1.1.2013 ja neid kasutatakse juhul, kui maksu maksmise kohustus on sündinud peale 31.12.2012.

Arvetesse on tulnud alates 1.1.2013 järgmised muudatused:
• käibemaksuseaduses määratakse, millal maksustamises kasutatakse Soome sätteid.
• müües kaupa teise EL-riiki (yhteisömyynti)ei ole enam kohustust anda arvet.
• arve peab esitama teistes EL-riikides toimuvatest müükidest, mis on Soomes maksuvabad.
• ühendusesis ja teises Euroopa Liidu riigis käibemaksuseaduse (AVL) § 65-i vastava sätte kohaselt selles liikmesriigis maksustatavatele teenuse müügi arvete vastuvõtmisele on ette nähtud tähtaeg
• arve märke nõudeid on täpsustatud  pöördmaksustamise juhtudel, marginaal maksustamise süsteem (marginaaliverotusjärjestelmää) rakendamisel ja juhul kui ostja väljastab arve
• välisvaluuta ümberarvestamisel eurodeks võib kasutada ka Euroopa Keskpanga avaldatud müügikurss
• rakendades lihtsustatuid arve märkme nõudeid väheväärtusliku arve ülempiir tõuseb 400 euroni
• arvete päritolu ehtsus ja sisu püsivus ning loetavus peab olema tagatud kogu säilitusajaks.

[^Top^]

Arved teise EL riigi territooriumile

Juhul kui teed arved teises EL-riigis olevale ettevõttele, siis arvele peab märkima nii müüja kui ka ostja käibemaksu tunnused, ehk siis VAT-kood. Tunnus kirjutatakse ilma punktiteta ja tühikuteta. Euroopa Liidu eri riikide käibemaksu tunnuste struktuuri võid vaadata maksuameti lehelt (verottajan sivuilta).

Soome ettevõtete VAT-kood on põhimõteliselt sama kui Y-tunnus, kuhu on lisatud ette FI tunnus, ja millel on eemaldatud sidekriips. Näiteks, Y-tunnus on 1234567-9, VAT-kood sellest on FI12345679.

EL kaubanduses arvetel kasutatavat VAT- numbrit küsitakse kaubanduspartnerilt, peale mida selle numbri kehtivus tuleb kontrollida. Kaubanduspartneri nimele põhinevat kontrolli ei saa teha mitte mingil juhul. VAT- numbri kehtivust saate kontrollida EL komisjoni Interneti-lehekyljelt (eu-komission Internet sivuilta).

VAT-numbri kontrolle võid teha ka

• telefoni teel kella 9.00 – 15.00 vahel helistades numbrile 020 697 062

[^Top^]

Arvetega seotud kinnitamis kohustus

Arve päritolu audentsus, andmete püsivus ja loetavus peab olema tagatud arve teavitamisest arve säilitusaja lõpuni, see puudutab ka elektroonilisi arveid.

Arve loetavus tähendab, et arve on igale isikule loetav.

[^Top^]

Arvete säilitamine

Maksumaksja peab ise hoolitsema arvete säilitamise eest olenemata sellest, kes on arved koostanud.

Arveid peab säilitama Soomes. Elektrooniliselt salvestatuid arveid võib säilitada teises EL-riigis, kui salvestus on tehtud elektroonilisel teel nii, et see tagab täiusliku reaalaekse arvuti ühenduse nendesse andmetesse. Elektroonilisi arveid võib samuti säilitada teises EL riigis, juhul kui   füüsilisest isikust ettevõtja on välismaalane, kellel ei ole Soomes alalist tegevuskohta.

Arveid võib säilitada ka mujal kui Soomes või teistes EL riikides. Raamatupidamisseaduse (Kirjanpitolaki) 2 peatüki 9§ 1-2 momenti järgi arvestusraamatuid, majandusaasta dokumente ja muid raamatupidamistokumente saab raamatupidamise tegemiseks või 3 peatükis mainitud raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamiseks säilitada ajutiselt mujal kui Soomes. Kaubandus-ja tööstuskoja määrustes on täpsemalt ette kirjutatud kuidas arveid välismaal säilitada.

Arveid peab säilitama vähemalt kuus aastat selle kalendri aasta lõpust arvestatuna, mille jooksul majandusaasta on lõppenud ja kuhu aruandeaastasse tehing kuulub. Kinnisvarainvesteeringuga seotuid arveid ja maksekviitungeid peab säilitama 13 aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mille jooksul kontrolliperiood (tarkistuskausi) on alganud. Samasugune säilitamis aeg puudutab ka selgitusi, mis tarnija peab esitama kinnisvarainveteeringu kohta kinnistu saajale.

[^Top^]

Arve andmed

Käibemaksuseadust leidub loetelu kohustuslikest arve andmetest, mis on:

• arve kuupäev
• arve number (jooksev tunnus)
• müüja käibemaksukohustus (Y-tunnus)
• ostja käibemaksukohustuslasena pöördmaksustamise juhtudel ja müües kauppa teise EL-riiki (yhteisökauppa)
• müüja ja ostja nimi ja aadress
• kaupade kogus ja omadus ning teenuste ulatus ja omadus
• kaupade edastamise kuupäev, teenuste arvelduspäev või ettemaksu kuupäev
• maksustatav väärtus (= hind ilma käibemaksuta, kuhu käibemaks lisatakse) eri käibemaksu protsntidega (verokannoittain) ja ühikuhind ilma käibemaksuta ning hinnaalandused ja hüvitised (kui ei ole ühikuhinnas)
• kasutatava käibemaksu protsent
• tasutava makse summa
• tulumaksuvabastamise või pöördmaksustamise alus

Ostja aadressi puhul peab võtma arvesse, et ostja aadressiks ei piisa ainult arve skanneerimis koha aadress, vaid arvele peab kirjutama ka ostja aadressi.

Erilistel juhtudel:

• andmed uutest transpordivahenditest
• märge kasutatud kaupade, kunstiteoste, antiik-ja kollektsiooniesemete või reisibüroode maksumäär (marginaaliverotusmenettelystä).
• märge maksustatava investeeringukulla müügist
• muudatus arvel (= arvega muudetakse varem antud arvet) viide varasemasse arvesse

Arvete mallid leiduvad siit

Kergendatud arve andmed

Kergendatuid arve andmed on võimalik kasutada, kui arve suurus ei ületa 250 eurot. Allpool on loetletud andmed, mis peavad olema olemas kergendatud arvel.

• arve kuupäev
• müüja nimi ja käibemaksukohustustluse registreerimise number (Y-tunnus)
• müüdud kaupade kogus ja omadus ning teenuste omadus
• maksustatav summa käibemaksu protsentide järgi või maksustatav väärtus käibemaksu protsentide järgi

Kergendatud andmed puudutavad ka selliseid arveid, mis antakse jaemüügis või muus vastavas otse eraisikule toimuvas müügitegevuses. Sellistel juhtudel arve lõppsummal ei oma tähtsust. Arve võib siis olla üle 1000 euro ( koos käibemaksuga olev summa)

Jaemüügiga samaväärse müügi toiminguga tegelevad ka näiteks kioskid, kingsepad, juuksurisalongid ja matusekorraldajad. Kergendatud arve andmed on piisavad ka toiduserveerimisteenustes ja inimeste sõitutamis teenuste arvetel, välja arvatud edasi müümiseks mõeldud teenuseid. Lisaks nendele kergendatud arve andmed on piisavad ka parkimisautomaatide ja muude sarnaste masinate kviitungites.

Kergendatud andmetega arvetel on võimalik teada anda hind käibemaksuga, kui makstava käibemaksu suurus leidub arvelt. Käibemaksu alust ehks siis käibemaksuta hinda ei pea arvel esitama.

[^Top^]

Arve tüübid

Arvel on olemas erinevaid kasutusviise. Kõige levinumad arve tüübid on:

•     Ettemaksuarve (Proforma invoice) – tollivormistuse või muu jaoks koostatud ettemaksuarve, kust ilmeneb kauba väärtus.

[^Top^]

Arve mõistena

Arve on paberi versioonis või elektroonilisel kujul antav dokument või teade, mille müüja kirjutab ostjale. Arve on dokument, mis peab vastama käibemaksuseaduse nõuetele.

Arve võib koosneda mitmest erinevast dokumendist. Seetõttu tegelikus arves ei pea olema kõiki käibemaksuseaduse kohaselt nõutavaid märgiseid, juhul kui see teave on muus dokumendis, mis on nii müüjal kui ka ostjal. Sellisel juhul eeldusena on, et viimases dokumendis on viide eelnevasse dokumenti. Arvel võib viidata näiteks, ostjale samas kontekstis antud saatelehele, kus on selgelt välja toodud müüdud kaup. Piisab sellest, et dokumendid vastavad käibemaksuseaduse nõuetele. Sellist arve vormi ei kasutata kaugmüügis, kauba müümisel teise EL-riiki ega teises EL-riigis toimuvas kaubas või teenuse müügis, millest ostja on pöördmaksustamise (käännelty verovelvollisuus) alusel maksukohustuslane. Nendest müükidest tehtud arvetel peab järgima kõiki käibemaksuseaduse nõudlusi.

[^Top^]

Kontaktandmed

Kontaktivõtmispalve

Täida kõik tärniga(*) märgitud väljad.

    Nimi*

    E-posti aadress*

    Telefoni nr.

    Sõnum*